Uue Saabi ristsed

Hommikul oli kohe näha, et hea vihmane ilm ilusa metsa all jalutamiseks ja mustikate noppimiseks. Tund aega riidessepanemise promomist, siis minutiga riidesse, annu kah pagasnikusse ja minek. Kõigepealt keerasin täiesti õiges kohas paremale ja siis jumala vales suunas, ehk vasakule. Ei olnud seesama ilus metsaalune, kus me pühapäeval käisime, pigem madal ja igas mõttes madal... Ja üha kehvemaks läks see tee...nagu ikka ju :) Kuna laps ja koer turnisid pagasnikus ja kahel pool teed kasvasid peamisel sõnajalad või põõsad ja enamasti on selle metsa teed tagasi suure tee peale viinud, ei hakanud ümber pööramisega tegelema, lootsin, et varsti jõuame norm kohta. Mõista, mõista, kas jõudsime? :) Muidugi mitte. Esimesest madalikust saime kuidagi läbi, aga teise auku jäime ikka kinni. Uue, ja mitte päris minu, Saabiga. Lapse ja koeraga... Ja telefon oli kah koju jäänud....haa, nali :) Telefon oli õnneks olemas ja mul enam vähem meeles, kuidas ma sinna madalikku sõitnud olin ning varsti sikutas Indrek meie vana pai Toyotaga me uue armsa Saabi sealt mülkast välja. Täiesti komplikatsioonideta. Hops ja väljas. Siis tükk maad tagurpidi sõitu, sest ümber ei andnud pöörata, ja jälle teel ilusa metsa alla... Oleks olnud vaja paremale hoida, mitte vasakule. Homme jälle ;)

Saab lohus

Üleval siis veel lapse dialoog lombiga ja allpool kolm pilti sellest nö õigest metsast, kus pidasime isetehtud limonaadi ja naabrimehe toodud kurkidega väikse pikniku.