mood and fusic

Et seoses selle festivaliga, kus ilmselt Badly Drawn Boy esines ja kuhu ma minna ei saanud (ja mitte ilma põhjuseta) olen mõningaid BDB plaate kuulanud ja mulle tundub, et The Hour of Bewilderbeast on raudselt vist :) mul üks lemmikumaid plaate läbi aegade. Selles mõttes, et ma olen seda isegi peale algset 100kordset läbiketramist päris tihti kuulanud... nagu praegugi näiteks :) Ja alati on nii hea. Ja nii lähedane ja kuidagi ergastav või kargestav :) Oeh... Tegelt ka, võiksin seda kaua kiita. Aga festivalist on kahju... väga kahju. Aga olen sotsiaalselt korrektne ja hoian oma suumulgukese kinni. Muusikast veel... aitäh Andresele hea muusikavihje eest. Väga mõnus, olen mitu päeva kuulanud juba. No ja kuna olen pikemat aega Otepääl olnud, suhelnud ainult Pärdi ja Annuga (mille võiks protsentides kokku võtta umbes nii, et 85% kamandamist, kaklemist ja karjumist ning 10% täitsa ok aega ja 5% helgemaid hetki) ja tundnud kodus väljas käimisest suurt puudust, siis hakkan imelikuks minema... ...

Eelmine nädal algas niisiis selle huvitava lehmalooga. Ja jätkus mõnes mõttes samas vaimus. Kolmapäeval, kui sain ühe autoga Tartusse, et sealt siis bussiga edasi Tallinna sõita, kukkus autol enne Tartut lihtsalt sumbuti ära...Jõudsin linna tund aega hiljem, mis tähendas, et süüa ei jõudnud ja kingadega tormamisest läksid jalad villi. Sama päeva öösel unustasin oma pangakaardi automaati (teen vist sel aastal 4ndat kaarti omale nüüd). Paar päeva möödus küll kiirelt, aga suuremate viperusteta. Laupäeval, kui Haapsalust Tallinna sõitsime, et bussi peale minna ja Tartusse PlinkPlongile sõita, läks me Saabil kumm nii katki, et edasi sõita pold võimalik. Lohistasime end kuidagi Riisipere bensukasse ja passisime seal. Kohalikud tüübid hankisid mingi vana pastla me veljele ümber ja saime Tallinna. Kaks tundi hiljem. Nii et PlinkPlongile küll läksin, aga jõudsin sinna alles kell 8 ja tuju enam pold ja tulin varakult tagasi. Siiani pole midagi uut juhtunud.

Koertenäitus Haapsalus ja Laulasmaal... Hästi läks ikka :) Igal pool jäime küll enam-vähem viimaseks, aga sest poldki hullu. Hindeks sai Annu ikkagi "suurepärane" ja ise sain kah palju harjutada.

http://www.youtube.com/watch?v=2bdHaZ1dd9o

...nagu ütleb laulusalm :) Seda, mida minu silmad täna nägid..noh...ütleme nii, et lisaks oli kolm paari silmi ja üks suur silm ehk fotoaparaat ja nii saidki kõik ülejäänud silmad (ja neid ei olnud vähe) ilusti nii pildistatud kui filmitud, et kunagi mõni huvitavam foto mu Ilmaotsa maja seina kaunistaks. Kokkuvõtvalt, tõepoolest on mingi ettevõte oma lehmad minu maa ja ka maja peale elama komandeerinud. Õnneks oli see lisaks päris kohutav olemisele kanaljakas, nii et mingit katastroofi ei tulnud, aga ütleme nii et olin ikka tiba šokis. Vaadake ise:

Mul tuli meelde, millest ma üleeile tahtsin kirjutada ja eilseks ära unustasin... Millegagi seoses mõtlesin (ja ma ju üldse mõtlen viimasel ajal endast nii palju, et näiteks tõlkimise jaoks ei jaksaks üldse mõelda), et ma eriti inimestega tülli ei lähe...või noh...suhtlen niikuinii nii vähestega, et kõik on eriti normaalsed inimesed ;) KUID! vist vanemaks saades muutun ma ei tea millisemaks, aga igatahes olen viimase nelja aasta jooksul lõplikult katkestanud suhted kolme inimesega. Kasvava sagedusega. St. et neli aastat tagasi üks ja viimase aasta jooksul kaks inimest. Loodan, et mul kahe aasta pärast ikka mõni sõber veel alles on. Kõigil juhtudel oli põhjus lihtsalt selles, et minu jaoks oli nende käitumine vastuvõetamatu. Lapsik ju. Olen vist...ei tea. Aga kui sellele mõtlesin tundus see imelik.

Armastan nö soolaseid toite hulga rohkem kui magusaid, aga aeg ajalt valmistan ka üht koma teist magusat, nagu ehk olete kogenud ;) Ja ilmselt on see kõige rohkem kasutust leidnud kokaraamat mu toidualaste teoste ;) riiulites. Kui ma just mõnda valge šokolaadi või juustukooki ei tee, leian alati retsepti siit. Noh, nagu näiteks praegu. Kuna on palju kirsse, siis otsisin, ehk et on midagi kirssidega ja oligi kaks retsepti, mõlemad väga isuäratavad ja üsnagi lihtsad, nagu ikka selle raamatu puhul. Täna siis kirsi clafoutis. Väga maitsev. Või siis rabarbrikook eelmisel nädalal. Või laimikook üle-eelmisel või datlikook või viigimarja väiksed pirukad...mmm. Vot. Kokkuvõtvalt, selles raamatus leiab iga olemasoleva tooraine kohta retsepti, kusjuures kõik on alati võrdlemisi lihtsad ja õnnestuvad (mis minu puhul ei ole sugugi tavaline). Selline hea raamat on mul kodus. :)

Hommikul oli kohe näha, et hea vihmane ilm ilusa metsa all jalutamiseks ja mustikate noppimiseks. Tund aega riidessepanemise promomist, siis minutiga riidesse, annu kah pagasnikusse ja minek. Kõigepealt keerasin täiesti õiges kohas paremale ja siis jumala vales suunas, ehk vasakule. Ei olnud seesama ilus metsaalune, kus me pühapäeval käisime, pigem madal ja igas mõttes madal... Ja üha kehvemaks läks see tee...nagu ikka ju :) Kuna laps ja koer turnisid pagasnikus ja kahel pool teed kasvasid peamisel sõnajalad või põõsad ja enamasti on selle metsa teed tagasi suure tee peale viinud, ei hakanud ümber pööramisega tegelema, lootsin, et varsti jõuame norm kohta. Mõista, mõista, kas jõudsime? :) Muidugi mitte. Esimesest madalikust saime kuidagi läbi, aga teise auku jäime ikka kinni. Uue, ja mitte päris minu, Saabiga. Lapse ja koeraga... Ja telefon oli kah koju jäänud....haa, nali :) Telefon oli õnneks olemas ja mul enam vähem meeles, kuidas ma sinna madalikku sõitnud olin ning varsti sikutas ...

Lõpuks siis kaameraga tehtud pilte: