Oh, taas on selline lugu, et tahtsin kirjutada teisest ja kolmandast asjast ja igasugu toredaid pisikesi mõtteid on peast läbi liikunud. Mõnus on neid kirja panna. Aga nüüd on nad juba läinud. Olin kuus päeva maal ja linna tulles, tegelikult vahepeatuses Vääna-Jõesuus, ema pool, majas.. panin asjad tuppa ja rääkisin mõne sõna juttut ja lihtsalt ei suutnud toas olla, pidin õue saama. Natuke olin õues, aga ikkagi ju külas olles tahaks teistega olla. Läksin tuppa tagasi. Veidi aega hiljem, magama sättides juba, jälle sama jama, tungisin rõdule. Paistis sedamoodi, et olin nende kuue päevaga mingi kergekujulise klaustrofoobia välja arendanud. Hommikul sõitsin rattaga ja eriti väikestes kinnistes ruumides pole olnud. Vaatab, kuidas edasi läheb. Aga tahaks lihtsalt õues olla. Ja tahaks mõelda lähemalt, mida ma tahan. Ja siis mõelda, kuidas teha nii, et see olekski mu elu osa. Varsti mõtlen.