Hiljuti kirjutasin sellest, kuidas mul mingite nimedega inimestega rohkem kokkupuuteid on kui mõnede teistega. Ja leidsin asjale mõeldes aina rohkem näiteid. Kujutan aga ette, et kui võtaksin mingi teise seisukoha, leiaksin näiteid ka sellest.

See kõik meenus mulle uuesti täna, kui osalesin segastel asjaoludel luulekonverentsil (päris hea lugu: postitust üle lugedes märkasin, et olin kirjutanud "luulukonverents"). On võimalik mõelda úkskõik mida ja leida sellele toetust kellelgi luuleteostes, teoste võrdluses jne. Ja pisut selle üle  arutleda/ vaielda, aga üldiselt on kõik väga usutav ja huvitav. Vastupidiselt kõigele sellele, mis selgub  arvutiga tehtud kvantitatiivsest analüüsist, mis on kõik väga kahtlane. On humanitaarteadusi, kuhu digi ikkagi juurde eriti ei sobi.

Mõnus oli aga úle pika aja rongiga sõita ja läbi pargi kõndida. Ilus sügisene. Üsna ootamatu oli see valge keset kollast ja tumehalli.