Sõitsin eile üle nii pika aja bussiga tööle, et mul ei tulnud meeldegi, mis peatuses pean maha minema.   Vaatluse põhjal saan muidugi aru, kus mu peatus on, aga kuna bussides peatuste nimede ütlemise loogika minuga ei ühildu, sattusin segadusse. Õnneks läks paar inimest veel samas peatuses maha ja kõik sujus, kuid täna rattaga tulles kulges buss (saabusime lihtsalt peatuse juurde samal ajal, rattaga ikka sõitsin rattaga, mitte bussiga) Sarapuu peatusest sujuvalt mööda, sest väljujaid ega sisenejaid polnud.
Niisiis, sõitsin eile selle bussiga ja seisin keskosas akna all, nii et mulle jäid nina alla bussi kasutamise reeglid, ega neid kaugemalt lugema ei ulatukski. Reeglitest olen varemgi kirjutanud. Ja ütleme nii, et neid oli ühe bussisõidu kohta väga palju. Enamik neist olid muidugi loogilised ja iseenesest mõistetavad, kuid üks torkas dramaatiliselt silma. Eriti kuna mul on joogipudel kadunud (igaveseks) ja uut pole suutnud osta, ja mul on pidevalt janu, siis käsk bussis mitte juua tundus veel eriti jõhker. Kas pole tobe reegel?