mood and fusic

Esiteks nägin unes sellist bussiliini, millel väljumiseks oli märgitud kell 3, aga tegelikult väljub siis, kui rahvast on piisavalt peal. Teiseks nägin unes ühte inimest, kes on hetkel vist Austraalias ja ta helistas mulle millegipärast ja mina vaatasin teda mingist sellisest nagu tänavakaamerast. Ta istus ühes pubis ja paar lauda eespool läks hulluks rüselemiseks, aga kuidagi selliseks lõbusaks rüselemiseks. Kõigil olid rõõmsad näod ja kingipakid käes. Kõne katkes mitu korda ja miskit eriti rääkida ei saanud. Hetk hiljem olin ma ise seal kandis ja selgus, et Austraalias peab jõulukingi kättesaamiseks mingit veidrat mängu mängima. Täpselt ei saanudki aru, et kas kellegagi tüli norima või niisama rusikatega näo ees vehkima vms. Eile tegin selle talve lumelauadebüüdi, nüüd on lihased nii punnis, et teksad keerdus jalas. Aga mõnus oli küll. Varsti jälle.

Tegin turisti (pärast seda kui olime picnicu plaadimaterjali valmis saanud): Põhjapõdrast kuulsin jälle "tänu" sellele, et Saabis makk katki, pidin raadiot kuulama. Kuulasin RahvaOmaKaitset. Seal on rubriik Solarise uudised ja no ma algul arvasin siiski, et põhjapõder on lihtsalt mingi mänguasi seal, topis vms, aga siis jäi ikka mulje, et päris. Käisin siis vaatamas, oligi päris. Väga ilus põder.

Mõtlen siin, et millist ümbrist oma tagasihoidlikule jõulukogumikule teha... :)

Pean veel ühte lapseasja jagama :) Mul mängib siin Gilles Petersoni Worldwid e (soovitan kuulata! ja tänan samas Antonit meelde tuletamast, et vaja kuulata :) ) ja arvuti kõrval laua peal istub laps Pärt ja ehitab midagi Lego klotsidest. Kui Gilles ütles, et ühe loo pealkiri on Alien Nature, olid lapsel kohe kõrvad kikkis: "heh, mis? eilien neitšö? Naljakas." :)

Laps kirjutas eile jõuluvanale kirja (lego trollilaeva pean nüüd otsima minema), keeras rulli, lisas päkapikkude jaoks ühe suure kommi ja pani sussi sisse. (No ma püüdsin talle rääkida, et noh et... ma olen ka nagu päkapikk või nii... Aga vist päriselt ei õnnestunud siiski). Kuna päkapikud polnud paar päeva käinud (ma olin ju Tallinnas), ütles laps, et no ta polnud ju oma tuba ka koristanud ja loogiline ju, et nad siis ei tule. Nii et igaks juhuks koristas väike väänik ka oma toa.. Varastel hommikutundidel kadusidki sussi seest kiri ja komm, asemele sai ports teisi komme. Kui koeraga jalutamast tulin, viskas laps ühe kommi koerale ja tõi ühe mulle, et loomulikult olid need neli kommi mõeldud me kamba peale laiali jagamiseks. Küll oli armas :)

Trikoo ei olnudki Nõmme ujulas :( Võib ametlikult kadunuk(esek)s kuulutada. Trikoo on selline üksikjuhtum. Sokkide kadumine on talutav, harjumuspärane, mitte eriti kulukas. Tunduvalt murettekitavam on plaatide kadumine. Ja seda juhtub viimasel ajal rohkem kui varem.

Ma kasutan Open Office´i Writerit arvutis tekstide kirjutamiseks. Sel writeril on erinevaid omapärasid. Näiteks, kui ma hakkan kirjutama oma nime - marju, siis ta pakub välja, et äkki ma tahan kirjutada parajasti siiski marjapüree... Varsti hakkangi uskuma, et mu nimi on marjapüree..

Aah! ohhh!....aaaahh! tahan, tahan, tahaaaaan! :) http://food.lizsteinberg.com/2009/12/06/noodles-with-doodles/

Kuidas asjad käivad: Kinkisin Indrekule kõrvaklapid, et ta saaks tööl muusikat kuulata. Indrek kuulaski ja saatis mulle lingi, et pole nüüd ammu kuulanud. No ma ise oli vabshee ära unustanud. Panin täna mängima ja esimene lugu lõi kohe pahviks, selline power. Üllatuslikult oli see ka youtube´is olemas. Ja seal XL-recordingsi all oli veel teisigi lahedaid asju. Selline meeleolukas lugu: Ja ühele vanale loole tehtud väga armas video, mida vaadake otse youtube´ist, kui huvi on :) http://www.youtube.com/watch?v=wpqm-05R2Jk&feature=channel

Igasuguseid asju ikka juhtub: http://portaal.eki.ee/uudised/212-kofkin-vahetab-vorstiaeril-nimesilte.html

Kirjutan lühidalt, miks ma Tallinnas viimasel ajal näljas olen: 1. nov: Kui ma 1. novembri hommikul üles ärkasin, oli elekter läinud. Paljud vist juba seda osa mu elektrisaagast teavad, aga kokkuvõtvalt siis nii, et küsimuse peale, kust saab elektrikapi võtit, öeldi, et tulgu ma Mustamäe teele sellele järele ja siis viigu pärast tagasi. Järeldasin, et mul endal ei peagi võtit olema. Olin hämmingus, jabur ju! Äkki tahan pirni vahetamiseks voolu igaks juhuks välja lükata? Noh, selgus, et üks kaitse ei püsi sees - rivist välja jäid pesumasin, pliit ja see pesa, kuhu käib veekeedukann. 5. nov : Järgmisel nädalal olin Tallinnas, tahtsin uuesti elektrikapi võtit. Kolmandal korral maja haldusfirmaga suheldes selgus, et võti peaks ikka minul endal olema. Lubati tagasi helistada, et äkki oma majahalduril mu majja asja, saab ära tuua. Ei helistatud. 16. nov : võtsin uuesti teema üles, et kuidas selle võtmega siis ikkagi jääb. Lubati uurida. Tagasi ei helistatud, kuid võti toodi õhtul ära, öeldi...

Ärkasin keset varahommikut Annu köhimise ja siblimise peale, aga õnneks täpselt pärast õnnestunud unenägu, ilusat unenägu. Nii ilusat unenägu naljalt iga päev (öö) ei näe. Millegipärast on ju unenäod kui mitte õudsad siis suhteliselt imelikud (no nagu lennukiga maale sõitmine, et seal siis metallica meestega juttu ajada) või absoluutselt liiga põnevad. Viimati nägin midagi eriti head mõned kuud tagasi. Mis seal täpselt oli, ei mäleta, aga keegi võõras inimene kallistas mind vist nii soojalt ja hoolivalt, et terveks päevaks oli soe ja kaitsev mull ümber ja hea olla. Tänases unenäos osalesin vist mingil peotantsu võistlusel (mõnes mõttes nagu tantsud tähtedega, aga teistest küljest oli kuidagi teistmoodi). Ja oli viimane tants, mida me justkui olime harjutanud, aga mille mu võluv partner oli kuidagi ümber teinud... tantsisin lihtsalt temaga kaasa ja se oli niiii diip, aeglane ja sügav, mingis mõttes rahulik ja kindel, kuid samas ka pingeline ja nii metsikult hea. Kui tants lõppes olin...

Teisipäeval tegime taina, kolmapäeval piparkoogid, neljapäeval ootasime niisama, reedel rullisin taina ja tegin täidise, küpsetasin koogi... et laupäeva hommikul oleks maailma mõnusam nautida lõpuks kauaoodatud piparkoogi-toorjuustukooki. ( mu blogipostitus koogi kohta ) ( koogi retsept nami-namis ) ( taina retsept nami-namis)

Annu ase oli kuidagi magamistoast terrassi ukse juurde sattunud, ilmselt ootas, et keegi klopiks. Seega oli magamistoas ainus pehme koht voodi. Olin voodis ja mängisin telefonimängu :) Tuli Annu. Seisis voodi ees (no teada ju, et ei tohi tulla või noh, siis kui inimlooma hingamine on raskeks ja ühtlaseks muutunud, siis alles) ja astus paar sammu ühele poole, sammu teisele poole, seisis, lasi pea alla, kaalus variante. Igaks juhuks ütlesin vahepeal -ei tule. Noh, tegi paar ringi ümber enda, et äkki viskaks ikka sinna kõvema pinna peale, aga ei suutnud. Ja lõpuks, kujutate ette! Tuleb loom otsejoones minu juurde, viskab oma pea minu kaela ümber ja sätib ennast otse mu kõrvale voodisse magama! Milline jultumus! Milline kavalus! Loomulikult ei suutnud ma sellise kallikalli peale looma ära ajada. Ebanormaalne sedasi looma kaisus magada. Aga nii armas oli :) Õnneks tal vist hakkas palav ja läks minema varsti. Eile õhtul kloppisin tal aseme ära ja tõstsin magamistuppa tagasi. Loomal kah kerge...