Skip to main content
Imelik lugu, lugesin veel ühe raamatu läbi - Amélie Nothomb "Jahmatus ja värinad". Õhtul lihtsalt võtsin kätte ja lugesin läbi, oli õhuke raamat ja ei läinud palju aega. Ja üldse oli rohkem nagu ajaleheartikli või blogi moodi. Tekst oli täitsa lahe ja sisu iseenesest ka, aga kokkuvõttes nagu pold midagi erilist, üsna mittemidagiütlev.
Siin on üks arvustus, kui keegi tahab lugeda.

Comments

irmasista said…
see oli esimene raamat, mida ma prantsuse keeles yritasin lugeda. ja pooleli jäi, just sellesama pönevuse puudumise pärast.
said…
Jah.. ja tead mõnes mõttes ehk oli seal huvitav ainult konkreetselt see tekst ise, nii et kui veel keelt ka väga hästi ei oska, siis vist on üldse täitsa mõttetu.