mood and fusic

Tavaliselt ma teen tööd ikkagi nagu poole kohaga, aga eile oli siuke päev, et alustasin kümne paiku ja tegelesin mõned tunnid oma sõnastikuga, siis tuli siia üks inimene ja tegin kaks tundi ühte teist tööd, mille ees saan 120 kr tunnis, seejärel tegin kaks korda sellist tööd, mille eest saan 80 krooni tunnis, täpsemalt inglise keele järeleaitamistunnid (tegelt võiksin ju 100 ka küsida, aga tundus, et 80 jätab mulle ka vabamad käed ja vähem vastutust :) ja siis lõpuks tegin kodust väljas kuus tundi veel ühte tööd, mille eest saan 50 krooni tunnis. Et selline kahanev taks justkui siis. Ja nagu oleks sellest veel vähe, pärast selle viimase töö lõppu, no umbes ühe paiku öösel, oli vaja veel ära tõlkida üks lühike kiri veel ühele inimesele, kellele ma regulaarselt väikseid tõlketöid teen. Aga nüüd istun siin ja võtan hoogu, et hakata tõlkima... Aga kuna mu nagu selleks.. noh...spetsialiteediks, või kuidas seda ütledagi, on operatiivtõlketeenus :) siis just äsja helistati, et oleks vaja ük...

Kui ma siin oma nö töötoas tööd teen või näiteks blogisse mingit juttu kirjutan, siis mul ees on lisaks võrdlemisi väiksele arvutile võrdlemisi suur aken. Ja kui just pole totaalselt süvenenud, siis silmanurgast ikka näen, kui miskit mööda teed tuleb või läheb. Üks väike koer teeb hommikuti oma jalutuskäiku, igal hommikul. Mõnikord tuleb mu kass ringiga naabrite ajast häda tegemast. Väga harva mõni inimene ja enamasti on see siit alt sulaoja tänavalt üks mees, kes käib hommikuti Tamme ärist õlut ostmas. Natuke aega tagasi tuli üks kits mööda teed, aga hakkas poolel teel kõhklema ja hüppas mingisse aeda ja sealt siis kuhugi edasi.

Ehk asjaosalised ei pahanda, et selle arvutist leitud pildi siia nüüd üles panen. (või kas ma olen juba kunagi pannud? vabandan, kui olen, aga mulle tuli see küll uue ja värskena :) )

Käisin ka ühel päeval meistersuusatajaid otse võistlemas vaatamas. Võib-olla olete märganud, et pole eriline spordifänn, aga tundus tore kohale minna (kutse oli ju ometigi olemas). Ja kas te teate! Nii palju fänn ma ikka polnud, et lõpuni oleks jaksanud vaadata, kuigi naistele elasin kaasa küll ja aeg ajalt ikka vaatasin ka meeste sõitu ja poolfinaale... Aga! küll need suusatajad olid ikka ilusad! Küll nad suusatasid ikka kaunilt! :) Libisesid tuhinal mööda oma liibuvate kostüümidega ja ilus oli neid vaadata. Samamoodi nagu telekast ei saa aru maastikust, nendest suurtest tõusudest ja laskumistest, mis seal Tehvandil on, samamoodi ei paista ka suusatajad telekast nii ilusad ja kiired. Nii kiired! Ilus oli. :)

Kas teist keegi on mõelnud, et mis siis saab, kui keset hoogsalt autosõitu süüda välja lülitada? Mina olen mõelnud. Täna sain teada. Täpsemalt, sõitsin automaatkäigukastiga Saabiga ja Pärt tahtis tahapingile istuma minna. Ronis kahe esiistme vahelt taha, aga Saabil ju süüde seal käigukangi juures, kahe istme vahel. No ja läks vist jalaga vastu ja kuidagi. No esimene hetk nagu ei saand üldse aru, mis toimub. Kiirus hakkas äkitselt, aga siiski aeglaselt vähenema (sõitsin veidi vähem kui 90ga, teeolud olid kehvad). Tundus imelik. Esimesena kahtlustasin käsipidurit, teisena käigukangi. Kojamehed olid keset akent, lörtsi lahmas peale, nähtavus oli... ütleme... kasin. Kuna kõik oli imelik, panin suuna sisse, et võtan tee serva, aga suund muidugi sisse ei läinud, rool ka eriti ei keeranud ja isegi pidur ei pidurdanud. Siis vist juba taipasin, et süüde oli väljas, aga ei julgenud tagasi ka keerata (ja automaatkastiga peaks vist niikuinii, enne käivitamist parkimise käigu peale panema). Tee oli...

Eile päeval läks soojemaks ja enam pole jäässe läinud. Alles on muidugi veel vana jääd, aga see on selline poollibe. Hommikuks oli kõvasti lund sadanud, puud on valged, väljas on paks udu. Lumi sulab. Brrr... ja surmväsimus ei taha kuidagi üle minna. Sportlasi ei sega muidugi miski. Eile oli siin meeletu murdmaatreening. Praegu ka suusatavad akna all mõned. Vahepeal käivad suusahüppajad... (Eile sain tänu blogipostitusele head nõu, et liiv aitab libeduse vastu. Polnud selle peale tulnudki, aga sellegpipoolest ei raatsinud ka nüüd oma majaesist liiva täis loopida. Vaatame, mis ilmad edasi tulevad. )

Sa kurivaim! Meil on siin nii libe, et naljalt kuhugi minema ei hakka. Autol on õnneks head naelad, autoga saab sõita küll... Kuigi eile roomasin Saabiga maja juurest Kolga teele hinge kinni hoides, teise katsega sain üles ja kohati ei avaldanud rooli keeramine auto suunale ikka mingit mõju. Õues kukkusin kaks korda. Ja täna hommikul oli metsast tulles raskusi väravast sisse pääsemisega, sest eile jääst paljaks löödud kohad sulasid täis ja läksid öösel jälle jäässe ja polnud lihtsalt sammu ulatuses ühtegi kohta, kuhu jalg saaks haakuda. Tasapisi kuidagi libistasin end edasi, kuni sain väravast kinni ja end sisse sikutatud. Oma äsja terveks saanud, aga kaua haige olnud uhiuue arvutiga auto poole liikudes oli ikka sulaselge hirm nahas. Ikka täiest uskumatult libe on siin.

Ja täitsa piinlik lugu. Plaatide hulgast leidsin täna hommikul ühe kingiks saadud plaadi, mida ma polnud veel kuulanudki, sest ta oli lihtsalt teiste plaatide vahele jäänud ja polnud muusikat kuulanud ju, vähemalt mitte vinüülide pealt. Seda mõnusam oli täna hommikusöögi kõrvale Sigur Rosi kuulata. Nämm.. Õhtuks plaanin veel kuulata :) (kaks sünnipäevakinki on veel poodidest lunastamata, lihtsalt seepärast, et detsembris käisin Tallinnas ainult ühe korra ja siis jäid mõlemad kinkekaardid maha. Ja jaanuaris pole ka veel linna pääsend, aga varsti plaanin tulla ja siis kohe olla nii et oleks oldud ja kõik lubatud kallistused isiklikult kohale toimetada). Vaatasin, et mul on siin üks pilt, kus kits käis auto pealt soola söömas. No ma vist sellest ei kirjutanud, kui üks hommik oli maja ukse ees hunnik kitsepabulaid...

Ilmselt on tänase küpsetamis madnessi taga selline asi nagu kohandumine. Paha lugu küll. Tuju läks nüüd selle peale täitsa ära. Homme võtan midagi ette. Võib-olla.

Küll ma tegin täna palju süüa! :) Läätsesalatit, müslibatoone ja ...eee...banana fritters.. eee...rasvas praetud banaanitainast? Olin üksi kodus ja oli selline katsetamise tuju. Hommikul võtsin müsli ette, natuke jäi jällegi kõva, sest pidin vahepeal vaatetorni tööle minema ja tundub, et müsli küpses ahjus õige pisut liiga kaua ja pidi ju pärast veel ahju jääma. Aga üldiselt tundub, et jäi hea. Vaatetornist tulles... jessas, ostsin poest kasukat, seda salatit, ja ma tean ju, et ükski poekasukas ei saagi kuhugi kõlvata ja tavaliselt mulle sellest teadmisest piisab, aga täna ostsin, sest kõht oli jube tühi ja see salat oli nii jube, et koeralegi andmiseks pidin kasukat väheke tuunima. Nii et töölt tulles sõin hoopis banaani ja seda müslit. (Siis küpsetasin veel, vabandage, parti, sest juhtus mu kätte kaks pardiosa ja oli vaja ära valmistada kuidagi). Kuulasin oma viimasel ajal ostetud plaate, uskumatult häid plaate oli ikka, pole üldse saanud kuulata... Üks Jazzanova ja Ben Westbeechi lu...

Nägin oma kostüümiga mitu päeva vaeva. Krista aitas suuremaid osi välja lõigata ja õmmelda, Indrek meisterdas peasaba ja toruühendused :) ja lõikas kleidiserva traadi välja. Mina nokitsesin miljoni väikese asja kallal ja Kalmer aitas lõpuks peaosa pähe saada, mis oli ka selline suurem ettevõtmine, vähemalt 15 minutit kulus selleks. Pärt aitas lõpuks küüntelt sinise värvi maha tõmmata, et must ilusti välja paistaks :) Ja siis peol, eks ole, kus lisaks minule on palju teisi lahedaid kostüüme ja kus saaks eriti lahedaid pilte sellistest komplektidest nagu Karlsson, Plavalaguna ja Batman, siis selgub muidugi, et fotokas on mul tühi. See pilt siin on tehtud minu telefoniga, kodus ei taibanud fotokat veel katsetada. Lehel airforce.ee on mõned pildid ja kui teil on pool tundi vaba aega võite seal view slideshow vajutada, aga kui te ainult minu kostüümi tahate uurida, siis minust pildid siin , siin ja siin :) Minu kaaslased olid filmidest Spiderman ja Matrix ja minu lauas istus veel Krahv D...

Imelik lugu, lugesin veel ühe raamatu läbi - Amélie Nothomb "Jahmatus ja värinad". Õhtul lihtsalt võtsin kätte ja lugesin läbi, oli õhuke raamat ja ei läinud palju aega. Ja üldse oli rohkem nagu ajaleheartikli või blogi moodi. Tekst oli täitsa lahe ja sisu iseenesest ka, aga kokkuvõttes nagu pold midagi erilist, üsna mittemidagiütlev. Siin on üks arvustus, kui keegi tahab lugeda.

Olen nüüd jälle paar nädalat Tehvandilt hüppetorni vaateplatvormi juures tööl, piletimüüja vms. Ja hommikupoole käin korra üleval, võtan teleskoobilt katte ära ja vaatan vaadet, õhtul sama lugu, kord päikese tõus kord loojang. Ja kuna päikse pool tehakse lund, siis on ümber päikese vikerkaar(ed). Puhas ilu, jällegi. Varsti tahaks aastavahetusest ka natuke kirjutada, ootan pilte...