Eile oli sedasi, et tahtsin väga tunnikese puhata. Olin lihtsalt täiesti väsinud. Kell oli umbes 12 päeval. Ja olingi äkitselt ootamatult üksi kodus, panin jalad lauale ja mõtlesin puhkama hakata. Meenus üks kingitud raamat - Tuule vari. Mõtlesin, et sirvin väheke. Kaks tundi hiljem käisin korra köögist piparkooke toomas, siis veel kolme tunni pärast tegin õhtusöögi ja sõin koos teistega ning lugesin edasi, kuni oli vaja lapsele unejuttu lugeda. Ja kell 00.23 oli mul see raamat läbi, kõik 500 midagi lehekülge. Noo..võib öelda, et oli huvitav ja haarav raamat. Hea lugeda pealekauba, nii et ei neelanud seda, lugesin mõnuga, vaid üksikud read ja mõned lõigud jäid vahele. Mõnda aega meenutas loomu poolest, mõistatuse poolest Fowlesi Maggot´it (ja nüüd tahakski seda uuesti lugeda, sest tegelt ei mäleta muhvigi, mis seal õiesti toimus), kuigi kohati öeldi lugejale mõni asi ka võrdlemisi otse välja (no võrreldes Fowlesiga, aga Fowlesiga ei julgeks eriti kedagi väga võrreldagi). Peategelase palavikuline tegutsemine vahepeal aga meenutas väga Kuritöö ja karistust või siis Madame Bovary´d ja veel ühte raamatut, mida kusagil koolis pidin kohustuslikus korras lugema. Mulle üldse ei meeldi, kui peategelane sedasi pimedalt mingeid asju hakkab ajama, sellest tuleb alati ainult kohutav jama kokku. Õnnes oli Tuule varju peategelane suurema osa ajast ikka mõistuse juures ja lisaks olid mõned inimesed, kes talle nõu said anda, nii et üldiselt läks kokkuvõttes enam vähem kenasti.
Viimati lugesin raamatu mõne päevaga läbi üleeelmisel suvel, kaks raamatut tegelikult - Jeanette Wintersoni Tuletornipidamine ja Jan Kausi Tema. Kah head raamatud. Ja ma ei mäleta, mida ma üldse vahepeal lugenud olen...vist üldse mitte ilukirjandust. Nii et tundsin täitsa puudust sellisest mõnusast lugemisest, et 30 lehekülje järel ei ole aju kurnatud ja uni silmas... Väike hirm oli ainult, et äkki kulub terve öö lugemiseks ja magama ei raatsi ju jääda ja siis ei jõuagi magada ja .. Õnneks läks kõik hästi, kuigi...uni oli pärast selliseid elamus ikka päris kehv.
Viimati lugesin raamatu mõne päevaga läbi üleeelmisel suvel, kaks raamatut tegelikult - Jeanette Wintersoni Tuletornipidamine ja Jan Kausi Tema. Kah head raamatud. Ja ma ei mäleta, mida ma üldse vahepeal lugenud olen...vist üldse mitte ilukirjandust. Nii et tundsin täitsa puudust sellisest mõnusast lugemisest, et 30 lehekülje järel ei ole aju kurnatud ja uni silmas... Väike hirm oli ainult, et äkki kulub terve öö lugemiseks ja magama ei raatsi ju jääda ja siis ei jõuagi magada ja .. Õnneks läks kõik hästi, kuigi...uni oli pärast selliseid elamus ikka päris kehv.
Comments
läks kolm päeva - kiiremini ei raatsinud. pärast käisin pangas elukindlustuse konsultatsioonil - mitte midagi ei saanud aru ..