Jalutasin (mida ma ikka muud teen, eks?) Annuga täna Murrumetsa matkarajal ja ... noh... Sügisel käisin ka seal kogu aeg ja talvel ka. Ja täna lõi nagu välk selgest taevast aja kulg mulle nuiaga pähe. Lihtsalt tundsin kuidas aeg on kulgenud ja kulgeb. Just sellel rajal oli selgesti tunda, kuidas on möödunud sügis ja talv ja kuidas nüüd tuleb kevad ja suvi ja jälle sügis ja talv jne. Aeg läheb aeglaselt, aga nii kindlalt kogu aeg edasi... Uskumatu.

Tegelikult tahaksin kirjutada ka sellest, kuidas me sufleed tegime ja cannellonisid... pildid pole veel minu käes ja ilma piltideta ei kirjuta.

Ja siis veel, et oi kuidas tahaks endale fotoaparaati...