mood and fusic

Jah, nii see on: minu jäljed lumes, Annu lumes ja lumepallikoer kodus sulamas. Põrandat pesin täna umbes kolm korda, sest lihtsalt kõik kohad olid vett täis iga kord, kui Annu sulamast püsti tõusis ja väikse ringi tegi maja peal.

Jah, peaaegu aasta tagasi käisin esimest korda seal metsas põhjalikumalt jalutamas ja põhimõtteliselt ei saanud siis ikka kunagi aru, kus ma täpselt kõnnin, kus pool on Otepää, kus tee, kus kodu... Asi on paremaks läinud :) Päris palju radasid on selgeks saanud ja enamasti saan ikka aru, kus ma olen. Siiski! :) Täna õnnestus mul väga osavasti jälle ära eksida. Keerasin paar korda vales suunas ja siis sattusin mingitele uutele radadele ja läksin täpselt vastassuunas sellele, kuhu tahtsin. Ja enam aru ei saanud, kuhu peaks edasi minema. Metsast jõudsin välja täpselt pool tundi peale seda, kui arvasin, et nüüd kohe olen alguses tagasi. Täiesti uskumatu. Aga noh, vähemalt ei muutu need jalutuskäigud rutiinseks.

Lõpuks siis kaameraga tehtud pilte:

hamlet

Vaheldus: mõõtmed on avardunud - jalutasime Annuga nagu ikka natuke maad ümber järve, aga siis täiesti ootamatult üle järve tagasi. Künkliku maastikuga harjunud koer oli sileda valge välja suhtes pisut kahtlustav ja endalgi väheke kõhe, aga üle järve tulek lihtsalt oli niiii ahvatlev :) Ja siis oli ju lund, eks, kusagil, noh, umbes 6 cm ja lumi oli ka üsna pehme, nii et Annul oli päris libe joosta, aga paistis, et seda lõbusam. Väga mõnus..

Esialgu mõned pildid loomast. Annust.