mood and fusic

Pidi olema, et mõned kaotavad oma maitsetaju kui koroonat põevad. Et sööd tuttavat asja, aga ei tundu kuidagi tuttav. Ma loodan, et olen terve, aga mul on selline asi, et ma vist kuulen imelikult. Kuulan eesti laulu ja kõik nagu laulaksid natuke mööda. Aru ma ei saa. Vaevalt see päriselt nii on. Üks lugu tundus nagu üleni täiesti arusaamatu. Mõned lihtsalt kohati väga ebamäärased.

Ronimisministeeriumis märkasin täna oma sooje sokke ühe posti kõrval. Ja mulle meenus, et tõesti - ükspäev olin neid kodus sokikastist otsinud ja neid ei olnud seal. Sest need olid ju Ronimisministeeriumis. Aga tol hetkel ei osanud ma seda muidugi aimatagi.

Uued tasemed kaotamises ja unustamises. Et noh.. viimati eks ole, oli see asi, et jõudsin oma tavaariga toast trepikotta, aga mitte autosse, nii et pooled asjad jäid siis maha. No eile unustasin oma kiivri külla ja täna kaotasin oma veepudeli kusagile.. tartusse? Aga! See kõik on ju tavaline. Täna selgus, et olen oma arvutis ära kaotanud kõik allkirjastamisega seotud tarkvara. Enne oli, aga nüüd enam pole. Siuke asi siis.

Mõtlen, et saaksin oma 7-aastase tunnustavatest lausetest sellise omapäraste reklaamsõnumitega tootesarja: Mõni lõhn või midagi: "Mmm, see lõhnab nagu ponisaba!" Vastlakukkel: "Vastlakuklit tasub pigem süüa käte kui lusikaga" Rinnahoidja: "Tahaksin ka endale selliseid rippuvaid tisse" Seikluspark: "kui see on tõesti tema tehtud, siis mul on au selle peale minna." - no see oli meil ühe sõbra tehtud pargike. Aga sobiks ju iga seikluspargi kuidagi personaalsemaks lähenemiseks. Sest eks igaühte on mingit tüübid ju suure hoolega meisterdanud. Muidugi sellist lähenemist või muudegi toodete puhul rakendada. Nii tore teada, kes su asjad on teinud. Vahepeal vist oli isegi selline kampaania. .... Peab veel meenutama.  Ja tähele panema, sest seda huumorit ikkagi jätkub,

Huvitav, et rongivile kõlab ka külmas nii äratuntavalt teitsmoodi. Ja trammid. Läksin üleeile hommikul kööki kohvi tegema ja need helid panid mõtlema, et äkki on külmaks läinud. Mingit nutiseadet mul hetkel pole ja termomeetril on patareid tühjad, nii et pidin ootama, et teismeline ärkaks ja ilmainfot jagaks. Kõik muidugi teavad, et nii oligi. Oligi külm.  Natuke olin mures ka, et kuidas siis ikkagi on sellise külmaga rattaga sõita. Panin ühe kihi riideid juurde. No mis ma oskan kosta - palav oli. Sõrme- ja varbaotsad natuke hakkasid külmetama, aga muidu nagu ikka. 

Ma olen liiga laisk, et spordiklubi joogamatti kasutada, st seda enne ja pärast küürida. Ja ma ei võta kunagi ka mingeid abivahendeid, klotse vms. Seega ma kannan kaasas isiklikku matti ja muid asju ei kasuta. Mu joogaõpetaja aga on vastupidi - liiga laisk, et oma joogamatti kaasas kanda, nii et ta kasutab spordiklubi oma ja puhastab selle enne ja pärast trenni korralikult ära. No vot jah sedasi siis.  Mulle meeldib, kui kodu on korras ja mulle meeldib ka koristada. Aga samas meeldib mulle asju laiali jätta ja no üldse mitte korda hoida kogu aeg. Ja siis meeldib kõik ära koristada ja siis on nii mõnus. Ja siis jälle mitte kogu aeg tähelepanu pöörata sellele, kas teen kusagile saapaga mõne jalajälje või jäävad mu riided laiali või tass valesse kohta jne.