Hee, viimati kirjutasin eelmisel aastal. No ja niikuinii on kõik siinsusest juba võõrdunud ja üldse on infot või pigem selle allikaid kõvasti juurde tulnud sellest ajast saadik, kui kunagi kirjutama hakkasin. Aga! Mulle meeldib siin vahel lugeda, mis ma kirjutanud olen. Ja mõnikord on blogist kasu ka. Näiteks rääkisin hiljuti kellelegi, sellest Itaalia filmist, millest eelmises postituses juttu oli. Ja kurtsin, et olen täielikult unustanud selle uhke pastaroa nime, mida filmis valmistati. Ja ennäe, olin siia kirja pannud, tubli! Ükskord tahtsin kirjutada, et kohtasin poes ääretult meeldivat teenindust ja püüdsin seda kohapeal ka väljendada, ei tea kas õnnestus. Pood oli Ülemiste keskuses, Vila. Ja tegemist oli veel õpilasega. Niisugust abivalmidust, asjalikkust ja soovitusti kohtab harva. Ja siis pärast samas keskuses lillepoes sai ka lillepoe müüja mu käest komplimente, sest pood oli kuidagi väga ilus ja lilled erilisest kaunilt ja harmooniliselt sätitud. Samas, käisin üle pika aja Ke...